Miks tekivad halod?

Mõned laseroperatsiooniga prillidest vabanenud näevad pimedas halosid, mida kirjeldatakse kui valgusringi või kiirtepärga tulede ümber. Tänavalaternaid ja autotulesid ümbritsevad valgusringid võivad häirida ka autojuhtimist. Enamusel juhtudel valgusringide või hajuvate valguskiirte nägemine aja jooksul kas väheneb või kaob täielikult.

Halode põhjuseks on enamusel juhtudel kas liiga laiad silma pupillid, silma pinna kuivus või sarvkesta turse.

Umbes pooltel laseroperatsioonile tulevatest patsientidest on suhteliselt laiad pupillid (> 6,5 mm). Kui pupillid laienevad pimedas või hämaras suuremaks kui laseroperatsiooniga muudetud ala, siis võib see põhjustada halosid. Sobivuse uuringutel mõõdetakse pupillide suurusi ja hinnatakse, kas sarvkesta paksus ja vajaliku korrektsiooni suurus võimaldavad muuta piisavalt suurt ala sarvkestast. Üldiselt võib öelda, et mida laiem pupill ja mida suurem miinus, seda suurem on sellel põhjusel halode tekkimise võimalus. Autojuhtimisel võib siis kasu olla autosalongi mõõduka valgustuse sisselülitamisest või pupilli kitsendavate silmatilkade kasutamisest. Suuremate miinuste korral võib halosid esineda ka opereerimata silmal.

Silmaoperatsiooni järel tekkiv sarvkesta turse tekib kõigil, sõltumata korrektsiooni suurusest või vanusest. Turse taandumine võtab aega kuni 3 kuud ja tavaliselt halod selle aja möödudes kas taanduvad või on tajutavad vähesel määral. Kui halod aga siiski jäävad häirivalt püsima, siis on põhjust uurida nende optilisi põhjusi ja kaaluda võimalikke ravivõtteid. Üks võimalik põhjus on, et protseduuriga ei saavutatud täielikku korrektsiooni ja lühi- või kaugnägevuse ja/või astigmatismi tõttu ei ole fokuseerimine endiselt ideaalne. Kordusprotseduur või prillide kasutamine pimedas võib olla abiks.

Valgusallikate või liiklusmärkide helendavate osade “laiali vajumise” põhjuseks võib olla ka silma kuivus ehk pisarakihi puudulikkus. Pisarakiht tasandab silma pinna füsioloogilisi konarusi ja selle ebapiisavuse korral halveneb nägemise kvaliteet. Esimestel kuudel peale laserprotseduuri on pisarakihi ebaühtlus üsna tavaline.

Miks on võrreldes varasemate meetoditega ReLEx Smile protseduuriga halode tekkimise tõenäosus väiksem?

Esiteks, ReLEx Smile operatsiooniga säilitatakse rohkem silma pinna tundenärve ja seetõttu on kuiva silma sümptomeid oluliselt vähem kui varasemate meetoditega. Erinevus on eriti tajutav esimestel kuudel peale protseduuri.

Teiseks muutub optilisest tsoonist väljapoole jääv osa SMILE protseduuri korral vähem kui puutevabal või (femto)LASIK protseduuril. Sarvkest koosneb kihtidest, mis igaüks omaette vööna hoiab sarvkesta kuju. Eksimeerlaseriga lihvimisel läbistatakse pindmised kihid ja lõtvununa põhjustavad need sarvkesta paksemaks muutumise optilisest tsoonist väljaspool. Ka ainult femtolaseriga tehtaval SMILE meetodil vajuvad optilisest tsoonist väljajäävad kiud “lössi”, kuid kuna sarvkesta eesmised kihid säilitavad pinge, siis on optilisest tsoonist välja jääva osa paksenemine väiksem ja seetõttu on väiksem pupilli laienedes halode tekkimise võimalus.

Kolmandaks võimaldab SMILE tehnoloogia teha optilise tsooni kuni 8 mm laiuse, enamik puutevabal ja (femto)LASIK meetodil kasutatavaid eksimeerlasereid piirdub 7 mm.