Liisa Smile operatsiooni kogemus

Autor: ReFocus | Kategooria: Laseroperatsioon
Kuu tagasi vabanesin ReFocus Silmakeskuses prillidest. Ja nii lihtne oligi!

Detsembris tavapärasel silmauuringul selgus, et minu silmad on laseroperatsiooniks valmis. Olles prille-läätsesid kandnud kümmekond aastat, oli uudis meeldivalt ootamatu – olin valmis enda kehale lahkelt aega andma. Aga vot, mõeldud – tehtud! Silmakontrolli järel leppisime kokku operatsiooniaja jaanuari keskele.

Enne operatsioonipäeva otsisin ReFocuse kodulehelt, sõpradelt ja veebist vastused pähe turgatanud viimase hetke küsimustele, ehkki juba silmakontrollis ja infokirjadest sain eesootava SMILE laserlõikuse tehnoloogiast ja kõigest seonduvast põhjaliku ülevaate. Operatsiooni ootasin pigem uudishimu kui hirmuga – mind huvitas, kas ja kui hästi näen sama päeva õhtul, kas saan üldse silmi lahti hoida ja kas järgnev nädal tuleb pigem udune või selge.

Operatsioonipäeval Tallinnas täpsustati minu silmade seisundit veel mõne aparaadiga, mida Tartus ei olnud, ning juba peagi sain selga operatsioonikitli koos viimaste toredate julgustustega ja ootasin kutset operatsioonisaali. Lõikuslaual tundsin end arsti selgituste saatel kindlalt. Minu üks silm kaeti kinni ja teist sätiti avatuna hoidma instrument, mis polnud üllatuseks üldsegi ebamugav. Seejärel sõitis lõikuslaud õigesse kohta nii, et avatud silm haarati õrnalt vaakumisse, millest kogemata välja nihverdamine pidavat olema suur töö, kui mitte võimatu. Mul paluti jälgida laseri täpikest, mis küll juba mõne sekundiga hägustus ja kadus, kuid ootasin rahulikult lõpuni. Järgmisena võttis arst vabastatud kihi minu silmast ära ja asetas silmale kaitsva kontaktläätse. Sama korrati teise silmaga ja kõik see möödus mugavalt ja valutult. Pärast lõikust nägin ümbritsevat läbi piimja kihi, kuid juba selgemalt kui varem prillideta.

Esimeseks operatsioonijärgseks tunniks juhatati mind mõnusalt hämarasse puhkeruumi, kus käidi iga natukese aja tagant kostitamas, enesetunde kohta uurimas, silmatilku panemas ja kodust silmatilkade kasutamist selgitamas. Kuigi esimestel tundidel soovitati silmi võimalikult palju suletuna hoida, piilusin aeg-ajalt ja avastasin üha teravama, kuigi endiset piimja nägemise. Samal õhtul kodus olin kindel, et vaid natuke veel ja näen diivanilt ära pliidil oleva kellaaja – juba operatsioonipäeva õhtul nägin selgemalt kui varem prillide või läätsedega. Järgmisel hommikul eemaldas arst kaitsvad läätsed ja mõõtis minu silmade optiliseks näitajaks -0.25 dioptrit. Nädal hiljem saadi samaks tulemuseks ümmargune 0, nägemisteravuseks normaalsest 120% ja üleeile mõõdeti nägemisteravuseks suisa 150%. Kui esimesel õhtul tuli silmatilku kasutada iga 15 minuti möödudes, siis tänaseks niisutan silmi enesetunde järgi vaid korra-paar päevas, edaspidi küllap harvemgi.

Seda kõike ise nägemata ja kogemata ei teaks ma tänaseni, et nii ilus ja terav silmanägemine üldse võimalik on. Olen ääretult tänulik imetoredale ReFocus Silmakeskuse tiimile ja SMILE lasertehnoogiale – meditsiin on võimas! Ja tõesti, AITÄH!

Liisa Ansip
Menu